Kõrvarõngad, nagu nimigi ütleb, loodavad, et laps saab võimalikult kiiresti tagasi,
Nagu öeldakse: kui sa sedaani selga ei istu ja kõrvu-silma ei torgi, siis kui su tütar abiellub, kannab ta kaunistusi. Tähendus: mine sageli koju.
Naised kannavad kõrvarõngaid, mis on vanemad kui 2,000 aastat. Algselt "kõrvarõngasteks" kutsutud Liu Xi "Shi Ming" Ida-Hani dünastiast ütles: "Kõrva augustamist ja pärli kinkimist nimetatakse "kõrvarõngasteks". "
Ajalooliste ülestähenduste kohaselt ei järginud enamik naisi alguses naiste kombeid ja mõnikord põgenesid nad siis, kui nende abikaasa magas, et armukesega kohtuda. Abikaasa lõikas tema kõrvajuuresse augu ja kinnitas kaks metallrõngast. Nii liigutas naine end kergelt ja kõrvarõngad tegid häält, nii et ta pidi kohtumise idee hajutama.
Teine versioon on, et alguses ei olnud naistel puhtuse mõistet ja nii kaua, kui võõras mees möödus, tervitas naine teda, võttis initsiatiivi vestlema ja kutsus võõra mehe ööbima. Järgmisel varahommikul, kui mees lahkub, on kombeks kinkida naisele mälestuseks ja preemiaks kõrvarõngas. Mida rohkem kõrvarõngaid naisel kõrvas, seda rohkem näitab ta naise võlu.
Hiljem, pärast aegade muutumist, said kõrvarõngad naistele meeldivaks aksessuaariks.
Seetõttu on "Mo Shang-sanis" see rajiki, millesse mehed langevad, "kuu pärl kõrvus"; Liu Lanzhi filmist "Peacock Flying Southeast" on "helge kuu poolt kuulda". Luo Yini luuletuses "Mitmesugused" kirjutatud naine You Chun on "Kuldse kõrvarõnga värisemine".